Publik on harjunud eeldama Ungari vanameistrilt Béla Tarrilt äärmist tõsidust, kuid filmiga “Torino hobune” ületab ta ka iseennast minimalistliku draamaga, mis on karm isegi võrreldes tema “Saatana tango” ja “Werckmeisteri harmooniatega”.

Filmi tegevus – kui seda nii võib nimetada – toimub viie päeva vältel karmil ja tuulisel maastikul asuvas talumajas, kus üks vanamees elab koos tütrega äärmiselt kasinates tingimustes. Film, mis tihkab oma tummfilmiajastut meenutava napi väljenduslaadiga naasta kinokunsti juurte juurde, võib vaatajaid oma hulljulgusega tüüdata, jahmatada, võluda või kohutada. 

Filmi tegemisele läks Tarr vastu otsusega, et “Torino hobune” jääb tema viimaseks linateoseks. Mõnda aega pärast esilinastust kolis ta Sarajevosse ja asutas seal rahvusvahelise filmikooli, tegutsedes edasi nii dokumentalistina kui ka mitmete kunstiprojektidega.