Mees ja naine (“A Man and a Woman”)
Mees ja naine (“A Man and a Woman”)
# Sõprus 70: Filmiklassika
Sõpruse kino ei oleks olemas, kui ei püsiks armastus filmikunsti vastu. Kus mujal võiks see armastus olla suurem, kui mitte Cannes’i filmifestivalil, mille tänavusel ikoonilisel postril ilutsesid just Kuldse Palmioksa võitnud filmi “Mees ja naine” peategelased. Nad ei ole enam verinoored, neil on lapsed, selja taga traagiliselt lõppenud suhted. Mees (Jean-Louis Trintignant) on rallisõitja, naine (Anouk Aimée) töötab filmitööstuses. Nad kohtuvad juhuslikult ühel pühapäeva õhtul, mis ei erinegi ehk nii palju tänasest pühapäevast. See kohtumine viib sõpruseni. Sõprusest sünnib sümpaatia ja tunded muutuvad aina tugevamaks, kuni…
Imeliste kaadritega legendaarse linaloo taustal kõlab Francis Lai maailmakuulus muusika. Claude Lelouchi “Mees ja naine” võitis 1966. aastal Cannes’i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa. Samuti võitis film parima võõrkeelse filmi ja parima algupärase käsikirja Oscari. Üks kahe inimese vahelise armastuse prantslaslikke tüvitekste filmi kujul linastub vaid korra sel suvel selleks kõige õigemas kohas: juulikuu viimasel pühapäeval vabas õhus Sõpruse välikinos.
ENG
# Sõprus 70: Film Classics
A man and a woman meet by accident on a Sunday evening at their children’s boarding school. Slowly they reveal themselves to each other, finding that each is a widow/a widower. Each is slow to reveal anything personal so that each revelation is hidden by a misperception. They become friends, then close friends, and then she reveals that she can’t have a lover because, for her, her husband’s memory is still too strong. Much of the film is told wordlessly in action, or through hearing of their thoughts as they go about their day.
