Noor tantsija Lluís Garau on loonud *performance*’i, mis on inspireeritud Chatroulette’i platvormist, mis võimaldab teha videokõnesid juhuslikele võõrastele. Oma rahutus otsingus inimliku sideme ja tähenduse järele satub mees järjest häirivamate kohtumiste ahelasse, kus iha, hirm ja alastus sulanduvad kunsti ja intiimsusega.

Režissöör Joan Porcel suudab oma dokumentaalfilmides erakordselt osavalt kunstnike loomeprotsesse kujutada. Seekord keskendub ta noorele koreograafile Lluís Garaule, tema eksperimentaalsele loomingule ja uuenduslikule teekonnale. See on algne raamistik uurimaks fiktsiooni ja reaalsuse piire, peegeldades samal ajal kaasaegseid seksuaalseid ja emotsionaalseid suhteid.

„Lihalett“ kujutab filtriteta inimkeha kui otsingu- ja vastasseisu paika ning digitaalset ruumi kui territooriumi, kus hing hägustub ja kujunevad sundmõtted. Haavatavana liigub Lluís reaalse ja virtuaalse maailma vahel, kuni piirid kaovad. Mitmed ekraanid, ei ühtegi piiri, ehtne kunstiline uurimistöö ja neljanda seina kaotamine – see on tõeline mässajate film.