Sihikindel kana jätab selja taha armetu elu tööstuslikus kanafarmis, et otsida turvalist kohta tibude kasvatamiseks. Juhuse tõttu Kreeka rannaküla viletsas restoranis paikseks jäänud tiivulise isikliku elu probleemidel on ohtralt sarnasusi inimeste kooselu- ja paaritumisreeglite ning võimu ja üleoleku demonstreerimise viisidega. Kana igatseb perekonda, kuid teda peetakse munade pärast. Linnu tähelepanelik pilk uurib ohte, pingeid, moraalset langust ja lühikesi õnnehetki teda ümbritsevate inimeste elus. Alles inimeste maailmas aset leidnud verine draama annab kanale lõpuks lootuse elada kaua ja õnnelikult.

Ebamugavate, isegi šokeerivate ideede ja ainulaadse stiili poolest tuntud Ungari režissöör György Pálfi („Hõkk“, „Taksidermia“, „Igavesti igaveses“) on ka uusimas filmis säilitanud talle omase eksperimentaalsuse, kuid kana vaatenurgast esitatud visuaal ning ehtsad emotsioonid muudavad selle antiiktragöödiatest inspireeritud allegooria vägagi vaatajasõbralikuks.