Kultusrežissöör Jim Jarmuschi uus film “Paterson” on lauges tempos kulgev austusavaldus lihtsa ja omasoodu elatud elu voorusele ning argirutiini variatsioonivirvenduste ja pisidetailide võlule.

Loo keskmes on New Yorgi külje all asuvas Patersoni-nimelises linnakeses bussijuhina töötav mees nimega Paterson (telesarjast “Girls” ja viimasest “Tähesõdade” filmist tuttav Adam Driver), kelle ilmetu vormiriietuse all pulbitseb detailitundlik luuletajahing. Sarnaselt peategelase varjatud annetele tuksub ka selle äärmiselt eheda kohatunnetusega filmiloo proosalise pealispinna all palju sügavamate kihistuste ja hoovustega zenilik värsimõõt, mis on kantud Jarmuschi empaatilisest elufilosoofiast ning mille tulemusena koorub sellest filmielamusest omamoodi meditatiivne mõtisklus elus põimuvate ja põkkuvate paralleelide ning üldise tsüklilisuse ja tähendusrikaste kokkusattumuste teemadel.

Jarmuschi “Paterson” on südantsoojendavalt sümpaatne lugu, mis tundub meie kaasaegses rööprähklemises ja online-ekshibitsionismis kui helgelt tuttavlik postkaart hoopis teises rütmis hingavast paralleelmaailmast. Mis valemiga on maestrol õnnestunud seda kõike nii suurepäraselt tabada ja purki püüda, on omaette müsteerium — nagu kipub olema ka hea luulega.

Kaarin Piiskoppel / PÖFF